• I'm not in Chekhov's mood...

    7 Feb 2010, 13:53 de mahlapakk

    To not write an essay about Anton Chekhov's short stories and plays.


    1. How did you get into 29? Moby
    Who could that remember? Probably thanks to my sister, who owns a Moby CD.

    2. What was the first song you ever heard by 22? Air
    Oh god... "All I Need", I think.

    3. What's your favorite lyric by 33? Deerhoof
    In a cage the quiet ruby-red bunker
    Unseen boy who have control of the room

    Power will need the boy
    Why does power always seek the boy?
    Why does power make the crazy boy more more?
    Was the boy ?? ??
    I am here

    I will sell myself to the devil
    If I can be the top of the world

    I will sell myself to the devil
    If I can be the top of the world

    I will sell myself to the devil
    If I can be the top of the world
    Be the top of the world

    He was funny and fine sweet sweet good boy
    Said he liked me like power
    Dreams the boy not like before

    Oh no
    I am not a boy I can’t hold all the powers
    All the power that men will start ??
  • Kassitapp

    1 Feb 2009, 15:56 de sirjelind

    Sat 31 Jan – Talvekontsert Ammende Villas

    Õhtu hitt oli Kassitapp Riho Sibula kolmes erinevas ettekandes. On oodata "Kassitapu" plaati :)

    Siinkohal 20 aasta vanune Ultima Thule "Kassitapu" esitus:

    http://www.youtube.com/watch?v=JGbUa97khEs

    Riho Sibul
  • Riho Sibul. "Must"

    3 Ago 2007, 8:41 de mortan

    Riho Sibul "Must"

    Kes teavad Sibulat ainult kultusbändide Propeller ja Ultima Thule kitarristina, ütlen, et soolo-Sibul on hoopis midagi muud. Üldistatult kuuluvad “Must” ja ta ülejäänud albumid – “Jahe sinine” ning “Poeet külmetab klaasmäel” – instrumentaaljätsu ja -roki valda. Siin-seal laulutab kähedahäälne Sibul peale oma kitarri ka iseennast (küll eriti mitte “Mustal”) ja kõike seda saadab tavatuse atmosfäär.

    Kui “Poeedi” kaas oli külmvalge ja tema järeltulija hiilis jahedas sinises, siis seekord on plaat mullavärvi. Ja maapinda, põrmu, on see plaat sügavalt juuritud: “Musta” on autor nimelt pühendanud oma lahkunud lähedastele ja sõpradele.

    See on kummastav, kuid kaunis plaat, otsekui järv, mille põhja aerutaja ei näe. Pealtkuulda minimalistlik helikeel peidab paljut. Tihti leiad ennast tundmuses: ma kuulan, kuid kas kuulen? Triivivad unistuslikud akordsaated ja müstilised võnkuvad, vibreerivad, tiksuvad või trummeldavad helid, Sibula kitarripilotaaži maagia, loovad rikka ja mitmekülgse keskkonna.